Kolmapäeval, 20. juulil külastasid Nõmme Pihlakodu 11 hooealust ja kaks töötajat ühte väga erilist näitust.
Nimelt intervjueeris Portugali maalikunstnik Lígia Fernandes tõlk Siim Laanemäe abiga Nõmme Pihlakodu kolme naisklienti. Intervjuudest ajendatult sündisid kunstiteosed, mis olid üleval Vabaduse väljaku Galeriis Vent Space. Mõistagi oli Pihlakodu seltskond sinna külastuskäigule oodatud.
"Kogu väljasõit oli seiklusterohke," sõnab Nõmme Pihlakodu tegevusjuhendaja Anu Liibek.
Kaiele (86) väga meeldis, et Eesti kunstnik Lilli-Krõõt Repnau seletas talle näituse lahti. Urve (86) sõnul olid nii autosõit linna kui ka näitus ise väga toredad. Helgile (86) meeldis eriti väikeses kambrikeses olnud Eesti kunstnik Liisi Kõuhkna teos “altar”. Tema küsis näitusel ka ise küsimusi. Altar meeldis väga ka Tiiule (86). See oli selline salapärane ja kardina taga.
Pihlakodust oli kaasas ka kaks meesterahvast, Jaan (85) ja Rein (85), kuid neilt on muljeid juba raskem kätte saada.
Näituse üldnimetus on solastalgia (ehk keskkonnamuutustest põhjustatud emotsionaalne või eksistentsiaalne stress) ja edasi rändab see Portugali. "Nii nagu meile saadetud tutvustavas tekstis oli ilusti öeldud, on näituse idee hoida koos minevik, olevik ja tulevik, vaatega ettepoole, silmad samal ajal kuklas. Olles teadlikud, et miski on hoitud, miski loomisel ning miski on igaveseks kadunud," räägib tegevusjuhendaja Anu.
"Aino noorpõlve foto järgi maalitud pilti vaadates, ja seinal ümbrikus olnud eluloo juttu lugedes sain aru, kui oluline on korjata kokku ilusaid meenutusi üle kogu maailma," lisab Anu.
Koju sõites jagasid Pihlakodu eakad oma lugusid: "mina olen Jaani koguduse liige", "mina olin siin ühiselamu valvelauas pensionipõlves 12 aastat tööl", "minu lapsed käisid siin koolis", "mina töötasin siin kommivabrikus"...
Ilusti enne õhtusööki oli seltskond Pihlakodus tagasi, kus mõned jõudsid veel osa saada proua Leida (99) sünnipäevatordist, mida ta kohviringi ajal koos abilistega pakkus.
Vastused puuduvad